Tean, et valetan endale.. Aga kas meelega? - seda ei tea... 

Mälestused, mälestused. Vahel pole üldse hea, kui nad teevad pikaajalisi külaskäike. Mõtled, et ei pea mingile asjale enam mõtlema nii palju.. aga siis järgmine hetk tuleb see mõte suure hooga tagasi ega taha enam nii kergelt lahkuda.  Niiet pean lihtsalt aega varuma, et neid mõelda. Votnii. (märkasin, et olen omandanud liiga palju parasiitsõnu...)

 
ma tulen õhtul salaja.
ootan, kuni Sa kustutad kõik lõhnaküünlad,
siis tulen Su tuppa.
vaatan ja ootan, kuni Sa uinud
siis võid tunda vaikselt minu lähedust,
sest ma poen Sulle kaissu.
terve öö veedan Sinu kõrval.
ja tõusen enne Sind üles, suudlen Sind õrnalt,
ja kui Sa ärkad, tunned veel seda,
aga mina olen juba kadunud.
kuid, kui Sulle meeldis,
võin ma järgmine öö jälle Sind külastada...