Käisin väiksel jänkul külas. (See on tema õu) Hobuseid käisin vaatamas. Nad on alati uudishimulikud.. ja nii ilusad.

Naljakas Aroomi mängis minuga peitust :)
Sinna ma nad jätsin

Lõpuks enne koju tulekut sain veel tuulist merd nautida

Väike männike on oma oksad kaunilt põiminud

Laupäeva õhtul tund enne keskööd jõudsin Kuressaarde. Neil peotujulistel tänavatel sammudes oli kõik nii.. sõbralik, kuidagi turvaline. Võib olla imelik, aga seal jõudsin oma mõtteis arvamusele, et Saaremaa ilusad, blondeeritud ja üleslöödud tüdrukud on arukamad ja elulisemad, kui mõne suure linna tšikid.
Umbes kella 12-ks jõudsin Anne juurde. Seal on nii mõnus ja vaikne, eriti üksinda. Õhtuti on alati loojuva päikese kuma, mis peegeldub kadakatelt, kiviaedadelt ja muudelt asjadelt. Isegi kui päikest pole näha, on see kuma olemas. Eriti jätavad sellise mulje kuldsed päikesepuud. See.. see lihtsalt ON seal. See täielik rahu. Kui päike tungib veel õhtul läbi pilvede ja okste, rohi on kuld-roheline, kuldsete ja läbipaistvate tiibadega putukad - nagu haldjad - lendlevad üles-alla, jahe tuul teeb põskedele ja külmadele kätele pai, mitte ühtegi tänapäevast müratekitajat pole läheduses seda rahu rikkumas. Kõigest, kõigist eemal. Esimene inimene on kilomeetrite kaugusel. Kõik on imeline, haruldane, suurepärane.

Lõpuks jõudsin siis Saaremaa olemise siia kirja panna. :)


Pärast seda on ka juba palju palju ära tehtud:

*Jurmalas käidud
*Lasteaias tööd tehtud
*Töövestlusel käidud - jah, sain tööle. Juba kaks tundi pärast vestlust helistati ja kinnitati seda.
*Hambaarsti juures käidud
*Palju arbuusi söödud
*Ja jätkuvalt palju armastatud. (Ega see otsa ei saagi) :)

Ja nüüd kõik kuuridesse, pööningutele, panipaikadesse suuski, uiske ja kelke välja otsima! :)