..ta tuleb roosid süles..

Ta aitab mind alati, isegi kui ma seda ise ei taha, isegi, kui ma nii rumal olen.

Positiivne

Käisin nädalavahetusel Saaremaal. Nägin oma lemmikuid hobuseid. Nägin jälle oma kõige lemmikumat - Anakeed. Ta lihtsalt on nii uhke täkk, lendhobune. Ise nii väike, aga lendab üle kõrgete takistuste nagu oleks tal tiivad. Oehh. 

Täna õhtul jalutasin õues toa poole, jäin järsult seisma, sest märkasin miljoneid jaaniussikesi, kes olid kleebitud sinna kõrgele mustale taustale. Neid võikski vaatama jääda, kui vaid oleks soojad ööd ja magama ei peakski minema. 

Ema ja Jaanoga on nii lõbus koos olla. Nad on naljakad, samas armsad. Kõik need Jaano erinevad näoilmed ja hääled.. Ta lohutab, et seda veidi kõrbemaitselist moosi saab ikka süüa vahel pannkookidega.. Ja ta ikka kallistab mind iga kord, kui ma jälle neile külla tulen.. Ta on supervend :D 

                                                                                              No, vahel tehakse niisama nalja ka :)

Meie

Vot selline ilus elu mul (meil) ongi. Ja rohkem polegi vaja!

Tundub, et kolingi juba vanemate juurest päriselt ära. Poleks ette kujutanudki, et see nii kiiresti kätte jõuab. Ohh, kui keeruline on, samas nii lihtne. 

Kell on palju, Indigolapsed ikka laulavad, õues on külm ja pime, uni tuleb vaikselt. Peaks uurima, mida unehaldjad täna mulle näidata tahavad. 
Minu päevad on armastust täis, ei ole sugugi hallid.