Olin Türil mitu päeva. Tegime maja peaaegu tühjaks, ja alates teisipäevast seda meil enam polegi üldse. Selle mõttega oli seal kuidagi raske midagi teha. Seal aias ringi jalutades tulid nii paljud asjad jälle meelde. Kui olin väike tüdruk, siis oli see mu üks lemmikmängupaik. Vanaisa ja vanaema olid ka alati nii lahked ja head...

Türil olles lugesin läbi Paulo Coelho raamatu "Palverännak, maagi päevik". Veendusin, et kunagi lähen ka mina sinna, seda teed käima. Ma küll ei tea veel, millal sinna lähen, aga kindlasti teen seda kunagi.
See raamat on minus midagi muutnud. Täpselt ei tea, mida..   Nagu ka üks teine raamat.. Ma veel ei tea, kuidas ja millal ma neid kõiki asju endas suudan täielikult muuta.. ja kas ma üldse tahan seda..  Pean sellest veel mõtlema ja täpsemini aru saama... Aga kunagi.. pole ma enam seesama Katiliina. Kunagi olen ma täiesti teine inimene - teised arusaamad, teised mõtted, teised prioriteedid, teised uskumused. Võib-olla olen kunagi "hull".

Jaah, lõpuks siis pikemalt kodus..
Nädal aega tagasi läksin Jõhvi koos õekesega. Täditütrel oli 9. klassi lõpetamine. Tore oli teda näha :)  Muidu oli idas kuidagi imelik ja rõhuv tunne. Inimesed olid teiste suhtes nii ebatoleransed ja julmad. Varem, kui ma seal olen käinud, pole sellist tunnet eriti tekkinud. Seal tundsin, kuidas ikka aasta Pürksis on muutnud mind ja mu vaateid. Pürksis on mu ümber kogu aeg head inimesed.

Eile astusin rongi pealt maha ja leidsin end Arukülas seisvat. Ma olin sealt ainult paar korda autoga läbi sõitnud. Seega ei teadnud ma, kuhu poole ma peaksin üldse minema, et jõuda Jürisse.. Mõelda ma eriti ei viitsinud, niisiis läksin poest läbi ja hakkasin jalutama. Kõndisin u 2 km, kui nägin teeviita Jüri poole. Sinna oli veel 11 km. Kõndida jõudsin kokku 4 km, kui isa vastu tuli.



Kodus on ikka nii hea. Jaano on alati tore. Värvisin temaga koos kaks pilti tema värviraamatust. Mul on parim väievend üldse :)

"Vihmajooks"

Eilsest saadik olen siis tubli sporditüdruk:D Leppisin endaga kokku, et hakkan iga päev jooksmas käima. Siiani on hästi läinud. Kuigi täna hakkas just siis vihma sadama, kui välja läksin... Aga ega siis mingi vesi ei takista jooksmist. Alguses veidike tibutas, aga kui olin juba metsateele jõudnud, hakkas kõvasti sadama :D  Jõe ääres märkasin, et isegi natuke rahet tuli. Sel ajal nägin veel oma riietel mõnda kuiva kohta. Jooksin siis kodu poole tagasi. Peatusin, et päikseloojangust pilti teha ja kuulsin eemal vaikset äikese müristmist. Tahtsin digikalt vett ära pühkida, aga ei leidnud ühtegi kuiva kohta. :) Kuidagi hea tunne tuli..selline värskendav ja mõnus. Jooksin reipalt kodu poole, peatusin veelkord, nägin suurt vikerkaart:D       
Imeilus õhtu.

 
Nagu Kaupo ütles, et vihmaga ongi parem joosta. Tundsin, et see on tõesti nii.  
See oli vist mu elu parim jooks :)

nv sugulaste seltsis - positiivne

"Armas, tead, millest Kati tehtud on? - maasikatest ja jahust ja tuhksuhkrust. Sellepärast polegi vaja tuhksuhkrut osta," ütles mu väike tädipoeg oma vennale köögis, kui ma süüa tegin.
Laupäeva õhtu oli tore. Sai käidud "morsipeol" ja tiigi ääres, "kanepilehtedega" mängimas...

Igav küll ei olnud.. aga vääga väsitav...
Positiivne ikkagi :)

Raivo 22

Esmaspäeval oli venna sünnipäev:D Raivo sai 22. Hommikul ärkasin u kell kuus, läksin lasteaeda emale appi. Kella kahe ajal läksime Anetiga linna, et Raivole üllatus-torti ja tikuvõileibu teha. Tegime siis süüa mingi poolteist tundi ja jäime Raivot ootama. Tal läks kuidagi nii kaua aega, me õega seal ootasime ja olime elevil ja närvis... Lõpuks ta tuli:)  Hüüdsime "Surprisee!!!" ja vaatasime Raivo üllatunud nägu:D Siis laulsime veel ja soovisime õnne. Hästi läks.  Hiljem tuli Kaupo ka ja tegi tordi sisse tunneli, kuigi ta poleks tohtinud seda üldse süüa(võistluste pärast).. Pärastpoole hüppas Jaak ka sisse ja siis me sõime veel seda neljakordset torti:D (hea tort oli) :)

   

kool läbi

Jamh. Reede oli üks imelik päev. Terve päev oli üks ootamine. Alguses ootasime pärast klassijuhataja tundi aktust, siis ootasime Kaisa isa, siis ootasin oma isa. Ta jõudis alles peale kella kuute.. Jõudsin siis lõpuks koju, isa läks enam-vähem kohe ära, kedagi polnud kodus.. istusin pettunult kivitrepile ja ootasin neid, oli selline tühi ja üksik tunne - miski oli just kadunud ja miski polnud veel kohale jõudnud.. tuli välja, et nad on Ääsmäel lõpuaktusel. Sain ka lõpuks sinna, nägin endiseid klassikaaslasi ja õpetajaid :) Ootamine oli lõpuks läbi saanud. Oli hea tunne. 

Laupäeva hommikul käisime Sauel. Siis päevitasime, juhtus üks imelik asi - jäime terve mesilaste parve alla, see oli selline filmilik maagiline tunne, suur sumin ainult pea kohal. Järsku, kui nad olid puu taha lennanud, oli lihtsalt vaikus.
Pool päeva pakkisin oma riideid lahti.
Õhtul kohtusin oma Rõõmuga:D Sain temaga koos olla peaaegu 24h :D Käisime ujumas ja tegime nalja:)  Rõõmus päev oli.