Olin Türil mitu päeva. Tegime maja peaaegu tühjaks, ja alates teisipäevast seda meil enam polegi üldse. Selle mõttega oli seal kuidagi raske midagi teha. Seal aias ringi jalutades tulid nii paljud asjad jälle meelde. Kui olin väike tüdruk, siis oli see mu üks lemmikmängupaik. Vanaisa ja vanaema olid ka alati nii lahked ja head...

Türil olles lugesin läbi Paulo Coelho raamatu "Palverännak, maagi päevik". Veendusin, et kunagi lähen ka mina sinna, seda teed käima. Ma küll ei tea veel, millal sinna lähen, aga kindlasti teen seda kunagi.
See raamat on minus midagi muutnud. Täpselt ei tea, mida..   Nagu ka üks teine raamat.. Ma veel ei tea, kuidas ja millal ma neid kõiki asju endas suudan täielikult muuta.. ja kas ma üldse tahan seda..  Pean sellest veel mõtlema ja täpsemini aru saama... Aga kunagi.. pole ma enam seesama Katiliina. Kunagi olen ma täiesti teine inimene - teised arusaamad, teised mõtted, teised prioriteedid, teised uskumused. Võib-olla olen kunagi "hull".