Mu ingel osutus veel paremaks kui ma arvasin. Ei tundu üldse, et oleks nii vähe seda koos oldud aega - kõigest kuu. Ja algusest peale oli selline tunne nagu oleks eluaeg üksteist teadnud. Kuidagi soe, turvaline, tuttav ja usaldav tunne.
Aga nüüd on ta kaugel-kaugel. Pole teda umbes 12 tundi näinud, igatsus on suur. Ei oska midagi peale hakata temata.
Aga ega need 11 lühikest kuud ei saa vastu sellele uskumatule, suurepärasele ühele kuule. Sest pärast neid on meil aega küll ja küll. Varsti-varsti on ta jälle siin ja ma saan teda palju-palju kallistada. :)
