teisipäev, 30. november 2010

Suure algusega

Poole aasta asemel tundub möödas olevat juba pool elu koos. Aeg on ikka nii imelik asi. Kord on teda liiga palju, tundub, et peab aastaid järjekorras ootama. Järgmisel päeval on aga selline tunne nagu oleks mingi aeg vahele jäänud, nagu polekski kodust ära kolinud. Nagu oleks kogu aeg sealsamas väikses majas keset lumist ja imelist metsa elanud. Kuid tõelisus annab endast märku, kui järsku on väikevend pikkust visanud ja ma enam nii lihtsalt temast üle ei vaata. Või kui lähen tuppa ja eest leian pisikese rotikese, kes armastab pusa alla ja taskutesse ronida.

Ajast veel imelikum tundub sünnipäev. Kõik sünnipäevad. Kooli ajal on alati toredad sünnipäevapeod. Aga ühel hetkel saab nagu töö niivõrd tähtsaks, et isegi nädalavahetustel pole aega sõpru õnnitleda. Siis mõne aja pärast jälle ei taha inimesed üldse tunnistada, et nad nii vanad juba on ning loobuvad üldse sünnipäevadest ja nendest rääkimisest. Kui siis harva peetakse, kutsutakse kohvile ja tordile.

vahel tunnen end liiga vanaks jäänud väikese tüdrukuna

esmaspäev, 8. november 2010

Kindad sain ilusti kaotatud-leitud kastist tagasi. - Kõige rohkem on jalgrattast kahju. Aga küll ta ka toibub. :)

reede, 5. november 2010

Kõrge valulävega naine. Ma olen kõrge valulävega naine.
See oli mu tänane laul, mida mõttes laulsin.
Täna pole just kõige toredam päev olnud..