Mõtlesin juba ammu, et taaselustaks selle paigakese siin. Jõudsin selleni siis täna, vabal õhtul kui pole homseks midagi teha.. 

Olen hetkel väga rahulolevalt väsinud. Lõpuks sain teha seda, mille vältimiseks leidsin varem igasuguseid vabandusi. Küll olin liiga väsinud ja haige ja oli vähe aega jne.. Aga täna jõudsin. Ja isegi mere äärde välja jõudsin joosta.   Jõudsin mere äärde ja miski hirmutas mind. Tuul oli üllatavalt soe ja meri justkui kadus otse kivide kõrvalt lõpmatusse sügavusse.Kivid, mille peale astusin, olid vihmast libedad ja peitsid oma konarusi pimedusse. Haapsalu tuled virvendasid vaikselt lainetava vee peal.    Mõtlesin, missugused inimesed on just sel hetkel seal teisel pool vett, mida nad seal teevad; võib-olla mõni neist on tuttavgi..     Ühel hetkel hakkas külm ja jooksin koju tagasi. Vaatasin teel ainult ette nii kaugele kui sain ja tegin pea mõtetest võimalikult tühjaks. Niimoodi ma nagu ei väsinudki.. 

Pürksi diskod hakkavad jälle populaarsemaks muutuma, arvas Liana, kes just käis kodus riideid vahetamas. Kuumal tüdrukul hakkas liiga palav. :P

Üldiselt see nädal tundub hea olevat. Eile mõistsin, et see on veerandi viimane nädal, kohe algab vaheaeg. 

Veel üldisemalt on mul elu praegu natuke sassi aetud, vajab harjumist. Samas on eriti toredaid asju, mis muudavad maailma värviliseks.