teisipäev, 4. mai 2010

Kevademasendus


See on viimasel ajal nii paljusid endasse haaranud. Inimestel on nii raske, nii palju tööd. Suhted on pingelised. Hääled on kurvad. Sünnipäevad teevad lõbusaks. Aga see on vaid üks päev aastas..

Oh, mu noored inimesed tunduvad olevat jäävamad, tundub, et saan neile terve oma elu ajal loota. Nad on mõistvad. Nad on head. Tundub, et mida vanem, seda lapsikum.

Oh, miks küll ei suuda ma jääda endale kindlaks? Tean, et mulle teeb see haiget. Aga ikka pean ju. 

Kuidas läks? Mis tunne on? Kas oli raske? Tüüpilistest küsimustest väsinud. Kõik on. 

Kuid Sina ju ei teagi, kui ilus see kõik on.

Kommentaare ei ole: