Oli imeilus päev. Sel aastal oli see esimene kui tundsin, et SUVI on käes, kuigi ametlikult on veel kevad. Hommikul äratas meid ema ja ütles, et me läheks välja päevitama, sest varsti läheb päike ära ja vihma hakkab sadama. Ärkasin pool tundi hiljem ja läksingi päevitama:D Nii hea oli lihtsalt lamada ja tunda päikest ja väikest sooja tuulekest. Siis tulid väiksed pilved päikest segama. Jooksin tiigi äärde. Mõtlesin ujuma minna, aga mul polnud ujumisriideid kaasas, seega peab seda mõni teine kord tegema:) Jooksin tagasi ja aitasin emal natuke lillepeenraid korrastada. Päike paistis ja vihma hakkas sadama. Mul oli südames kuidagi väga rahulik tunne. Ma ei tahtnudki varju minna, vihm oli soe ja mõnus. Kõik oli nii roheline ja need imekaunid vihmapiisad sillerdasid vastu päikest, teisel pool olid kaks heledat vikerkaart. Ja õhtul enam vihma ei sadanud. Päike loojus suurelt ja punaselt puude taha, vaatasin seda rõdult vist tund aega kokku:)
IMELINE
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar